Ajalugu
Tammiste küla kujunemine
Tammiste küla kujunemine on tihedalt seotud Tammiste mõisaga, mille järgi on küla ka oma nime saanud. Mõis, mille saksakeelne nimi oli Tammist, rajati 16. sajandi teisel poolel. Küla hakkas järk-järgult välja kujunema mõisa ümber paiknenud põlistalude baasil. Üheks vanemaks taluks peetakse Markna talu, mis läks 19. sajandi alguses Karl Kochi valdusse ning on tänapäeval seotud juba neljanda põlvkonna talupidamisega. 1919. aastal mõis võõrandati ning mõisa endises härrastemajas tegutseb tänapäeval Tammiste hooldekodu. Aja jooksul on ajalooliste talukohtade kõrvale tekkinud uued elurajoonid, mistõttu on Tammistest kujunenud tänapäeval Tori valla suurim ja kiiresti arenev küla. Küla arengut on mõjutanud ka lähedus Pärnu linnale ning head ühendusvõimalused.
Tammiste raudteepeatus
Tammiste raudteepeatus
Tammiste piirkonna arengus oli oluline roll ka raudteel ja seal asunud Tammiste peatusel. Raudteeühendus andis kohalikele elanikele võimaluse liikuda lihtsamini Pärnu ja teiste piirkondade vahel ning toetas küla majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tammiste peatus asus Pärnu–Mõisaküla raudteeliinil ning oli eelkõige oluline kohaliku piirkonna elanikele. Raudtee kasutamine võimaldas inimestel käia Pärnus tööl, koolis ja asju ajamas ning hõlbustas kaupade ja muu vajaliku liikumist. Kuigi raudteeühendus ja peatus tänapäeval enam endisel kujul ei toimi, on see osa Tammiste kujunemisloost ning meenutab aega, mil raudteel oli piirkonna igapäevaelus oluline tähtsus.
Tulevik
Tammiste areng jätkub ka lähiaastatel. Valmimas on uus koolihoone, kus alustatakse algklasside õppega ning tulevikus on plaan laiendada õppetöö põhikooli lõpuni. Kooli juurde rajatakse ka pallisaal. Lisaks arendatakse Tammiste lasteaia lähedal uut elurajooni ning kavandatakse edasisi projekte, mis toetavad küla arengut ja parandavad elanike elukeskkonda.
